1. Üldist
Käesolevad hoonestustingimused on koostatud eesmärgiga luua rajataval elamualal heatasemeline keskkond.

Hoonestamisel tuleb järgida kehtestatud detailplaneeringut (Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 106, 10.10.1996. a. kehtestatud Vabaõhumuuseumi tee, Kakumäe sadama, Kopli lahe ja Vabaõhumuuseumi vahelise elukvartali detailplaneering) ja käesolevaid tingimusi. Vastuolude korral juhindutakse hoonestusreeglitest.

Hoone eskiisprojekt ja ehitusprojekt kooskõlastatakse elurajooni arendajaga (OÜ Merirahu Arendus).

2. Hoonete paigutus krundil
Hooned on paigutatud krundile risti või paralleelselt Vabaõhumuuseumi teega või sisetänavatega.

Hoone kaugus sisetänava krundipiirist on määratud detailplaneeringuga (üldjuhul 5 m).

Krundile võib paigutada ühe elamu. Detailplaneeringuga kinnitatud täisehitusprotsent on üldjuhul 12-13%. Abihoone või eraldiseisev garaaž peab elamuga olema ühendatud kas varikatuse või piirdemüüriga.

Sissesõit krundile on tupiktänavatelt, parkimine tuleb lahendada krundi piirides.

3. Hoonete kuju
Hoonete vaadete kõik jooned ja plaanide välisperimeetri jooned peavad olema sirged ja omavahel täisnurksed (v.a katusejoon kaldkatuse korral).

Ei ole lubatud kasutada kaar- ja ümaraknaid, katuseunkaid, astmikviile, torne jms.

Hoone põhikorruse 0.00 on maapinnast maksimaalselt 0.30 m.

Hoonete katusekalle on maksimaalselt 20°. Eelistatud on lamekatused ja ühepoolse kaldega katused.

Elamud võivad olla kuni kahekorruselised (maksimaalne kõrgus ca 10 m). Osaliselt on pääsuks katuseterrassile lubatud ka kõrgemad osad, kuid mitte üle 20% 2. korruse pinnast.

4. Hoonete viimistlus
Hoonete välisseinte viimistluseks on kas betoon, krohv või värvitud silikaatkiviladu.
Hoone on viimistletud põhiliselt ühe materjaliga.
Välissein on ühte värvi (lubatud toonid valgest hallini).

20% välisseinast (arvestamata klaasitud avasid) võib viimistleda mõne teise materjaliga (looduskivi, puit, keraamika vms).

Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada ümarpalki, maakive, plekki, plastikut. Põhimaterjalina ei ole viimistluses lubatud kasutada klompkivi, laudist, vineeri, keraamilist tellist (v.a valged toonid).

Katusekattematerjal on ühetooniline, eelistatud on rullmaterjal ja sile valtsplekk (toon tumehall).

Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada kirkaid värvitoone, maalitud ega ruumilisi dekoratiivelemente. Tiheda klaasijaotusega aknad pole lubatud.

5. Piirded
Hoonestusala sisetänava äärde on kohustuslik rajada ainult vertikaalsetest terasvarbadest piirdeid (teraskantpostid 100 x 100 sammuga 3-4 m, varvad 20 x 20 sammuga 150 mm, piirde kõrgus 150 cm, toon tumehall ral7024).

Krundi sissesõidu poolse piirde juures võib 5 meetri ulatuses kasutada aiaga sama kõrget müüri (värava, postkasti ja prügikonteineri lahendus). Müüri viimistlus on analoogne hoonega.

Naaberkruntide vaheline piire (kõrgus 150 cm) on tumehall (või tumeroheline) keevisvõrkaed.

Piirdehekkide maksimaalne kõrgus on 1.5 m.
Vabaõhumuuseumi teega piirnevatel kruntidel on Vabaõhumuuseumi tee pool heki maksimaalne lubatud kõrgus 2.5 m.

6. Haljastus
Krundid peavad olema heakorrastatud ja haljastatud. Mahavõetud puud tuleb asendada piirkonna üldise haljastustaseme säilitamiseks.

Kirevad ja väljakutsuvad kujunduselemendid (veskid, grotid jms) pole lubatud.

Soovitav on tellida haljastusprojekt, mis kooskõlastatakse hoone arhitektiga.

7. Prügimajandus
Iga krundi juures on prügikonteinerid, mille asukoht määratakse ehitusprojektiga. Soovitav on konteineri asukoht tuleb siduda sissepääsu markeeriva piirdemüüriga.

8. Eriosad
Garanteeritud elektrivõimsus krundi kohta on 25 A.

Maja kütteks kasutatakse elurajooni tsentraalkütet. Küttesüsteemi projekteerimisel tuleb kasutada etteantud soojussõlme lahendusi ja aparatuuri.

Vee-ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel tuleb kasutada etteantud veemõõdusõlme lahendusi ja mõõdistusaparatuuri.

Krundisiseste välisvõrkude ehitamisel tuleb kasutada sama tootjafirma materjale, millega on rajatud magistraaltrassid.

Arh. Emil Urbel